Toidutalumatuse geenitest

Teatud toiduainete tarbimine võib avaldada tugevat mõju selle suhtes tundliku inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele. Toidutalumatust esineb hinnanguliselt kuni 45% rahvastikust, kuid erinevalt toiduallergiast ei ole toidutalumatus enamasti eluohtlik. Toidutalumatust seostatakse mitmesuguste ebameeldivate sümptomite ja paljude krooniliste seisunditega.

Uuringute põhjal on leitud tihe seos teatud toiduainete suhtes toimivate antikehade (mida toodab organismi immuunsüsteem) ning toidutalumatuse sümptomite vahel.

Tavapärastes tingimustes liituvad antikehad toiduvalguga, moodustades ühendeid, mille immuunsüsteem seejärel kõrvaldab. Kuid kui immuunsüsteem on üle koormatud või kurnatud, siis võivad need ühendid kuhjuda ning kutsuda esile toidutalumatuse sümptomeid.

Toidutalumatuse sümptomid ja nende avaldumiskohad on näiteks:

  • hingamisteed: nohu, põsekoopapõletik ja astma;
  • luud ja lihased: artriit, liigesvalu, lihasvalu ja nõrkus;
  • magu ja sooled: oksendamine, gaaside kogunemine alakõhus, krambid, liigsed gaasid, veepeetus, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus ja kaaluprobleemid;
  • kesknärvisüsteem: migreen, peavalu, keskendumishäired, tuju- ja käitumismuutused, depressioon, ärevus, väsimus ja hüperaktiivsus;
  • nahk: nõgestõbi, atoopiline dermatiit, ekseem, nahasügelus ja muud lööbed;

Sümptomid ilmnevad sageli alles mõni aeg pärast toidu söömist ning seetõttu võib sümptomeid põhjustanud toidu või toiduainete kindlakstegemine olla üsna keeruline. Sümptomite avaldumise ärahoidmiseks piisab tavaliselt sellest, kui probleemsed (tugeva ja keskmise talumatusega) toiduained oma menüüst välja jätta.

Mis on IgG?

IgG on üks inimese poolt genereeritud neljast immunoglobuliinist ehk antikehast (IgA, IgG, IgD, IgE, IgM ja) ning selle intensiivsust saab määrata antikehade kontsentratsiooniga veres (teostatakse ELISA testiga).

IgG on kõige levinum antikeha veres, soolestikus ja lümfides ning peamine sekundaarse immuunvastuse antikeha. See läbib ainsa antikehana platsentat ning on kõige arvukamalt esinev antikeha vastsündinutel. Erinevalt allergilise reaktsiooniga seotud IgE antikehadest kujunevad IgG antikehad välja ligikaudu 1 kuu pärast antigeeni äratundmist (poolestusaeg vereringes 22 kuni 96 päeva).

IgG test EI NÄITA:

  • toiduallergiat
  • talumatuse täpset tugevusastet.
Kuigi kõik toidu-IgG testid mõõdavad kvantitatiivset taset, tuleb ikkagi rakendada eliminatsioonidideeti, et saada kinnitus toidutalumatuse olemasolu või puudumise kohta. Läbimõtlematu toiduainete väljajätmise vältimiseks peaks iga testivastus juhtima tähelepanu ka seisunditele ja olukordadele, mille puhul on vajalik arsti või toitumisspetsialisti järelevalve, et selgitada:
  1. kas sümptomeid mõjutavad samavõrd ka teised tegurid (nt. suur suhkrutarbimine, endokriinne stress või ebapiisav uni) või muud allergeenid (tolmulestad, koerakarvad jms.)
  2. MIKS konkreetse inimese immuunsüsteem võttis sihikule üldjuhul ohutud toiduained.

IgG antikehade roll toidutalumatuse kindlakstegemisel

Toidutalumatus ja selle avaldumine on väga individuaalne ning sõltub mitmesugustest teguritest.

Peamiseks põhjuseks on valkude mittetäielik lagunemine soolestikus kas ensüümipuudulikkuse, soolebakterite tasakaalutuse, soolepõletike vms. tõttu. Lisaks teistele teguritele võib põletik suurendada soole läbilaskvust, põhjustades mittetäielikult lagundatud toiduosakeste sattumise vereringesse, mis omakorda käivitab immuunreaktsiooni. Talumatus ja ensüümipuudulikkus võib tuleneda ka toksiliste ühendite, eriti raskmetallide toimest.

Kuna talumatusel on mitmeid tekkemehhanisme, on selle testimiseks ka erinevaid analüüse ning raske on soovitada vaid ühte neist. Toidutalumatuse testid määravad enamasti immunoloogilist vastust – antikehi (IgG), leukotsüütide tsütotoksilist reaktsiooni või kaseiini ja gluteeni mittetäielikul lagunemisel tekkinud opioidse toimega peptiide uriinis. Kuid ei ole olemas testi, mis võimaldaks tuvastada toidutalumatuse/ülitundlikkuse kõiki vorme.

Kokkuvõtteks

IgG-test ei ole vahend haiguste diagnoosimiseks, kuid teeb täpselt seda, milleks ta mõeldud on – määrab IgG antikehade taset veres. Antikehade tootmine toiduantigeenide suhtes, eriti IgG klassist, toimub immuunvastusena toiduantigeenile. Seda on tõestanud ja kinnitanud toiduallergia provokatsiooniuuringud ja ELISA meetodi abil teostatud IgG kvantifitseerimine. Seega pole küsimus metoodikas, vaid tulemuste tõlgendamises ja kontrollitud kasutamises. IgG antikehi võidakse toota ajutiselt, kokkupuutel uue toiduainega ning osana kohanemisprotsessist, kuid immuunsüsteem peaks suutma kiiresti “otsustada“, kas ärritaja kujutab endast ohtu või mitte. Krooniline kokkupuude toiduantigeeniga, soole limaskesta tervis ja konkreetse indiviidi immuunsüsteemi tugevus on vaid mõned füsioloogilised asjaolud, mis mõjutavad IgG ekspressiooni, komplemendi aktiveerimist ja raku immuunmehhanismi.

Uuringute põhjal võib IgG taseme tõusust lähtuv eliminatsioonidieet haiguse olemasolu korral anda paremaid ravitulemusi ning vähendada sümptomeid.

Asümptomaatilise juhtumi puhul võib in-vitro testimine tuua välja tundlikkuse toiduaine suhtes, millega immuunsüsteem hetkel toime tuleb. Seetõttu ka silmnähtavad sümptomid puuduvad, kuid need võivad ilmneda tulevikus juhul, kui immuunkoormus läheb liiga suureks. Nii nagu CRP vereanalüüsis, ei näita ka IgG tase ära haigust ega haiguskolde täpset asukohta, vaid seda, et probleem on olemas ning vajab edasist uurimist.

Kristina Meltsov

OÜ Sports Gene analüütik ja toitumisnõustaja.